Neuroteadus – “aju töö täiustamine”

Discover PlayDecide. Download games, prepare, play. GET STARTED

Play the game

Download, prepare, discuss & collect results.

Author / translator Andrea Bandelli

On tõenäoline, et ravimid, mis tehakse haiguste raviks, võivad täiustada meie loomulikke võimeid. Ravimid Altzheimeri tõve ravimiseks võivad tähelepanuväärselt täiustada ka meie tavalisi mälufunktsioone. Stimuleerivad rohud, mida praegu kasutatakse tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsete laste ravimiseks, suurendavad ka tavalise aju võimet kontsentreeruda. Täiustada saab ka inimese emotsionaalset seisundit. Uutel farmatseutilistel ravimitel depressiooni ravimiseks, on mõju ka neile, kes depressiooni all ei kannata: inimesed, kes neid tarvitavad muretsevad vähem igapäevaste asjade pärast, suhtuvad ellu optimistlikumalt ja suurema enesekindlusega.
Ühel päeval võib neid ravimeid kasutada hoopis tavalise keha, aju ja psüühika täiustamiseks, mitte teraapiaks. Kui kõik need kujutletavad hüved nende rohtude võtmisest enda täiustamiseks tõeseks osutuvad, kas pole see siis paratamatu, et neid hakataksegi selle eesmärgiga võtma. Kas me saame, või kas me peaksime püüdma seda piirata.
Küsimus tõuseb kindlasti siis, kui tuleb välja, et need rohud ei ole kahjulikud. Miks ei tohiks suurendada mälu mahtu, itelligentsust, tähelepanuvõimet ja oskust kontsentreeruda. Või isegi täiustada meie loomingulisust, empaatiavõimet ja sotsiaalsust. Me kasutame nagunii iga päev kohvi, sigarette ja alkoholi. Kas me mitte ei tee seda peamiselt kofeiini, nikotiini ja alkoholi mõju pärast ajule? Kas tablett on erinev kui tass kohvi?

Created 8 February 2010

Last edited 28 June 2018

Topics Ethics, Health, Science

Original English

Policy positions

Policy position 1

Moraalselt on vastuvõetamatu tarvitada selliseid stimulante, et täiustada tavalist käitumist, seetõttu peaks selliste ainete kasutamine olema ainult teraapiline: haiguste, kahjustuste ja teiste häirete korral.

Policy position 2

“Aju töö täiustajaid” peaks igal juhul range meditsiinilise kontrolliga reguleerima- see tähendab, neid peaks välja kirjutama arst.

Policy position 3

“Aju töö täiustajad” peaksid olema avalikult kättesaadavad, aga uuringuid sellel teemal peaks jätkama (kliiniliseks, sõjaväliseks jne kasutamiseks),et teada saada nii meditsiinilised kui ka sotsiaalsed muutused pikaaegse kasutamise järel.

Policy position 4

Isegi kui nende vahendite potensiaalsed negatiivsed mõjud on kindlaks tehtud, ei tohiks nende suhtes rohkem piiranguid rakendada, kui tänapäeval saadaolevate “aju töö täiustajate” alkoholi ja tubaka suhtes on, lastes tarbijatel otsustada.

Story cards

Ma kannan eluaegset vanglakaristust Texases, aastal 1981 sooritatud mõrva eest, milles mind süüdi mõisteti. Kuigi ma olen süütu, ei suutnud ma 20 aastat sellele tõestusmaterjali leida. Ning siis, eelmisel aastal, tehti mulle “ajusõrmejälje” testid. Mulle pandi pähe mingi elektroodmüts ning näidati pilte kuriteopaigast segamini täiesti kõrvaliste piltidega. Nad ütlesid, et isegi kui ma püüaksin varjata oma reaktsioone, tuvastaks seade mälestuse stseenist, mis on mu ajus salvestunud. Ning loomulikult leidsid nad, et pole. Viimaks on mul lootust.

Kevini lugu

Rohkem kui kaheksa aastat kannatan ma Parkinsoni tõve all. Mu kehaliikmed tõmblevad, värisevad ja vapuvad. Viimasel ajal pole mu arstirohi nii hästi mõjunud kui varem ning mu jäsemed on väänelnud kontrollimatult. Mu arst ütleb, et minu ravim on jõudnud oma piirideni. Ta on välja pakkunud “aju sügavstimuleerimise”. Nad võiksid sisestada mu ajju elektroodi, mis reguleeriks mu sümptomeid. Ma võiksin seda sisse ja välja lülitada mu rinnal oleva otsekui tempodikteerija abil. Võimalused positiivseteks tulemusteks on head. Kuid kas see ei teeks mind mingisuguseks robotiks?

Olive’i lugu

Ma olen 63-aastane. Viimasel ajal on mul olnud probleeme oma mäluga. Testid näitasid, et mul on KKT- Kerge Kognitiivne Tõrge, mis, nagu nad ütlevad, on “eeldementsuse” seisund. Järgmisel viiel aastal mõjutab mind arvatavasti Alzheimeri tõbi, kuigi see pole kindel. Arstid on mulle välja kirjutanud rohu, mis aeglustab seisundi halvenemist kuigi ei takista seda. Ma tahan seda rohtu meeleheitlikult, kuna mõte dementsusest hirmutab mind ja mu perekonda. Kuid rohi on väga kallis ja ma ei tea, kui kaua suudan ma selle eest maksta.

Rose’i lugu

Tere, olen 43 -aastane 3 lapse ema ning koduperenaine. Mind on viimased paar aastat vaevanud depressioon. Mu arst kirjutab mulle välja antidepressante, mis aitavad mul näha elu ilusamat palet. Ei kujuta ette, milline oleks mu elu ilma nende tablettideta. Siiski mõtlen, milline inimene ma oleks ilma nende tablettideta. Lõppude lõpuks, kes ma olen? Kas see rohi aitab mul leida tee mu õige isiksuseni? Või teeb ta minust teise inimese, alati õnneliku ning naerusuise, kuid… võõra iseendale?

Susani lugu

Kolm aastat tagasi olin ma kaitse tunnistajaks Lee`le, kes oli siis 17 ning kohtu all süüdistatuna 15- aastase lapse tapmiskatses. Ütlesin kohtule, mida ma usun. Et Lee`l puudus kontroll oma vägivaldse käitumise üle, kuna ta oli üles kasvanud vägivaldses peres. Kasutasin ajupilditehnikat näitamaks, et tema ajus oli prefrontaalses sagaras vähem hallollust kui normaalne oleks. See on klassikaline vägivalla mudel. See aitas veenda vandekohust mõisma ta õigeks ettekavatsetud mõrvas ning süüdi raskes kallaletungis.

Dr. Andersoni lugu

Ma olen keskkooliõpetaja. Kuni kolmanik poisse mu klassides kasutavad rohtu Ritalin, kuigi enamusel neist ei ole tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, mille vastu seda tavaliselt välja kirjutatakse. Üha enam rikkaid vanemaid annavad seda rohtu oma lastele aitamaks neil keskenduda ja õppida. Kas tuleb päev, mil me peame õpilastelt paluma anda koos eksamitööga ka uriiniproov, et välja selgitada, kas nende saavutused on raske töö või rohtude tulemus?

Margareti lugu

John ja mina saime just meie esimese lapse, imelise väikse poisi, kelle nimi on Oliver. Nüüd pean ma oma vabakutselise kirjaniku tööle tagasi asuma. Mu süda murdub mõtte ees, et mul tuleks Oliver iga päev lasteaeda jätta. Kasvatajad on küll väga professionaalsed, ent ma olen kusagilt lugenud, et lastel kes pannakse lastesõime, on suurem kalduvus hilisemas elus halvale teele sattuda. Samas teiseltpoolt, kui ma ta koju jätan, peab ta aega viitma videot ja televiisorit vaadates ning ma olen lugenud, et ka see on kahjulik.

Sybili lugu

Mu pojal Kevinil oli 5 aastat tagasi mootorrattaõnnetus. Ta oli 22-aastane. Sellest ajast peale on ta olnud koomas, mida kutsutakse “vegetatiivseks seisundiks”. Ta ajukoor on surnud, nii et kunagi pole ta enam võimeline mõtlema või tundma. Aju ainus osa, mis tal veel elus on, on piklik aju, mis paneb ta südame lööma ja võimaldab hingata. Pole mingit võimalust, et ta tuleks veel teadvusele. Milles siis asi? Vahel ma tunnen, et ta on elus, vahel tunnen, et surnud ning mõnikord tunnen ma, et ei tea, mis vahet sel on.

Barbara lugu

INFO CARDSISSUE CARDS

Tehnikate reguleerimine

Kas ajupiltide tegemine peaks olema lubatud ka muudel eesmärkidel kui diagnoosimiseks ja haiguse ravika? Kellel tuleks lubada seda kasutada?

Elektroodid ja tabletid

Kas see, kui mu ajus on elektrood, on erinev tableti võtmisest?

Inimlik vabadus ja inimväärikus

Kas kohtu poolt agressiivse või seksuaalselt ebasündsa käitumise puhul määratud ravi rohtudega on üksikisiku vabaduse ja inimväärikuse rikkumine? Ja kui ravi seisneb elektroodide sisestamises?

Enese täiustamine

Mida ma järgnevaist parandaksin, kui see oleks kunstlikult võimalik (tablett, elektrood, TMS jne.):
• Mälu?
• Arukus?
• Tuju?
Kas mõned meetodid on vastuvõetavamad kui teised?

Rohud ja ühiskond

Kas aju töö täiustamisel on laiaulatuslikud ühiskondlikud tagajärjed? Kas mõnedel ühiskonnagruppidel saab olema teiste ees eelis, kui nad neid kasutavad?

Rohud võimulolijatele

Kas presidendid ja peaministrid, kes teevad otsuseid, mis võivad muuta maailma, peaksid võtma aju tööd täiustavaid rohte?

Evolutsiooni mõjutamine

Kas me muudame inimkonna evolutsiooni muutes kunstlikult inimaju?

Riskide hindamine

Kuidas me võime teada enamiku psühhoaktiivsete rohtude pikaajalisi mõjusid, iseäranis kui neid hakatakse võtma noores eas ning võetakse pikka aega.

Ravimite kasutamise kontroll

“Kui ravim on juba heaks kiidetud ning kasutusele võetud, võetakse see inimeste poolt kasutusele ka teistel eesmärkidel.”

Kas inimesi hakatakse sundima ajutöö täiustamisele?

On oht, et töövõtjad ja koolid, kes otsivad kõrgema võimekusega töölisi ja üliõpilasi, sunnivad neid ajutäiustamisele. Sellele tuleb teha lõpp.

Rohtude mõju

Kas ma olen veel sama inimene pärast rohu võtmist, mis mõjub mu ajule?

Rohud või teraapia

Kas depressiooni peaks ravima tablettidega või raviarstiga vesteldes?

Kus on vastuabinõu?

Kui probleem peitub ajus, kas ei peaks ka vastuabinõu leidma just ajust?

Vahe tegemine

Kuidas me saame tõmmata tujuhäirete valdkonnas selge piiri terve ja haige vahel?

Milline haigus on depression?

Kas depressioon on üksikisiku haigus või ühiskonna haigus?

Probleemi varjamine

Kas on oht, et ajurohtude kasutamine võiks varjata ühiskondlikku probleemi?

Ühiskonna hoiakud

Kui palju me ühiskondlikult aktsepteerime inimkäitumise varieeruvuse ulatust?

Meie murelikkus rohtude pärast

“Enamusele meist meeldiks minna läbi elu rõõmsalt ja püstipäi, olla töö juures keskendunud kui laserkiir ning nautida igal ööl ekstaasiviivat seksi. Samas on enamus meist murelikud mõttest saavutada kõike seda rohtude läbi. Miks?”

Kes otsustab?

“Kes defineerib, mis on käitumine ja käitumishäire, kes peaks kontrollima ravi?”

Eeliste saamine

“Kas on eetiline kasutada rohtusid saamaks eeliseid teiste ees?”

Aju töö täiustamine ja õiglus

“Haridus on kognitiivne täiustaja, mis on väga ebaühtlaselt jaotunud, kuid ühiskond pole hariduse vastu. Vastupidiselt sellele oleks neurokognitiivsed täiustajad kõigile kättesaadavad.”

Rohud eksamite sooritamiseks

Kui arendatakse välja kognitiivtäiustid siis, kas selles on midagi halba, kui inimesed kasutavaid neid edukateks eksamisooritamisteks?

Kohv ja teised stimulandid

Kas stimulandi võtmine enne kontrolltööd on erinev tassi kohvi ärajoomisest?

Kohtute võimu laiendamine

Juba võivad kohtud sundida kurjategijaid ravile. Kas on oht, et ravile sunnitakse keegi, keda ühiskond peab “hälbinuks”?

Arenev aju

20 aastat tagasi arvasid teadlased, et aju ei suuda pärast imikuiga muutuda, välja arvatud vananemise käigus toimuv närvirakkude kadumine. Praegu me teame, et aju modelleerib ennast õppimise ja keskonnaga kohanemise käigus kogu aeg ümber ja seda elu lõpuni.

Mis on teadvus?

Teadlased väidavad, et selleks ajaks kui me oleme teadlikud millegi tegemisest, on see meie ajus juba tehtud. See tähendab, et meie aju kontrollib meie käitumist ja teadvus ei kontrolli meie tegusid, vaid on viis meie ajule selle tegemisi selgitada.

Ühendused aju anatoomia ja käitumise vahel

Otsides ühendust käitumise ja aju anatoomia või bioloogia vahel, avastasid teadlased,et 21-l “antisotsiaalse käitumisega” isikul oli 11% väiksem ajumaht ühes ajuosas.

Loomsed mudelid

Uurides loomadel sõltuvust, agressiooni ja emainstinkti, avastasid teadlased, et neid saab ravimite abil muuta. Osa sellest uurimusest on juba inimestele rakendatud.

Ravimi resistentsus

Inimesed, kes kannatavad Parkinson tõve käes, ei suuda hästi oma liigutusi kontrollida. Selle põhjustab ajurakkude suremine selles aju piirkonnas, mis kontrollib liigutusi. Parkinsoni tõve vastu on leiutatud ravimeid, aga osad inimesd muutuvad selle suhtes resistentseks.

Bioloogiliste ja psühholoogiliste probleemide ravimine

Parkinsoni tõve ja teiste liigutamist takistavate haiguste vastu on kasutatud tugevaid ajustimulaatoreid. Nüüd neid proovitakse psühiaatriliste haiguste ravimiseks nagu depressioon ja obsessiivne compulsiivne häire (OCD) (liigne korraarmastus).

Tüvirakkude teraapia

Parkinsoni tõbe peaks saama tüvirakkude teraapiga hästi ravida, sest aju osa, mis on kahjustunud, on väike ja kergesti kindlaks tehtav. Vigastatud rakkude asendamine tüvirakkude abiga, võib aidata paraneda või isegi terveks saada.

Otsmikulobotoomia

1930- 1950 raviti skisofreeniahaigeid patsiene sellega, et neilt eemaldati esimene osa ajust, mis muutis nende iseloomu igaveseks. Kaasaegsed tugevad ajustimulatsiooni tehnikad toimivad aju konkreetse osa suhtes palju valikulisemalt ja need ei pruugi olla pöördumatud.

Aju läbistav magneetiline stimulatsioom (TMS)

Tundub, et TMS suudab parandada mälu ja arutlusvõimet, ergutab inimesi kroonilise väsimuse puhul või suudab neile uusi oskusi õpetada.

Meditsiiniliseks muutmise trend

Kas mittemeditsiinilisele juhtumile meditsiinilise või psüholoogilise märgistuse andmine julgustab meid ravima retseptiravimitega?

Ravimitega täiustamine

Rohtudega ravimine võib muuta tavalisd inimesed “paremaks kui teised.” Ravimitega täiustamine juba toimib: tuju, mälu, tunnetuse ja põhivajaduste nagu magamise ja seksi puhul.

Uued antidepressandid

On palju ohutumad kui eelmised ja seetõttu kasutatakse neid üha rohkem. Neid on kombeks kasutada ka tujutõstjatena täiesti tervete inimeste poolt, kes tahavad tunda ”paremini kui hästi.”

Ravi ilma sümptomiteta

Depressioon võib kaduda ja tagasi tulla mitmeaastase vaheaja järel. Praeguseid patsiente hakatakse tõenäoliselt ravima uue generatsiooni antidepressantidega üle mitme aasta, isegi kui ei ilmne enam mingeid sümptomeid.

Väljamõeldised ja faktid

Aldous Huxley 1930.a raamatus “Julge uus maailm” kaotas ravim nimega Soma kõik valutunde. Tänapäeval on valik erinevaid aju mõjutavaid ravimeid saadaval tarbija valikul või ka retsepti alusel.

Epideemiline depressioon

Maailma Terviseorganisatsioon on tuvastanud depressiooni, kui peamise selle sajandi terviseprobleemi. Vaimsed häired on Euroopa ja muu maailma üks peamisi haiguste ja võimetuse põhjustajaid.

Ravimid ilma retseptita

Paljusid aju mõjutavaid ravimeid võetakse ka siis, kui ei olda haige. Inimesed, kes võtavad rahutuse vastaseid ravimeid, ei pruugi olla eriti rahutud.

Ravimid õppimiseks

On tõestatud, et Ritalin ja sarnased psühhostimulandid, parandavad valvsust, reageerimiskiirust, probleemide lahendamist ja planeerimist. Seda peetakse Ameerika ülikoolilinnakutes enimkasutatavaks lõõgastumisravimiks.

Mälu täiustavad ravimid

Praeguse aja paljud ravimifirmad suunavad tohutuid ressursse uuringutesse, et välja töötada mäluvõimendamise ravimeid. Mälu avardavaid toiteaineid juba toodetakse miljardi-dollari tööstustes, hoolimata vähestest tõestustest, et need toimivad.

Sõduritel kasutamiseks

Ravimid unetuse raviks võivad pikendada ärkveloleku aega mitme päeva võrra. Sõjavägi on uurinud selle kasutamise võimalusi tervetele inimestele.

Sõjaväe eksperimendid

Sõjavägi kulutab 20 miljonit dollarit , et uurida uusi viise väsimuse vältimiseks ja tagamaks seda, et sõdur suudaks jääda ärkvele, valvsaks ja efektiivseks kuni seitsmeks päevaks, ilma et tekiks mingeid tüsistusi.

Superinimene

Ameerika Ühendriikide sõjavägi arvab, et inimesi peaks uuendama. Nad uurivad viise, kuidas teha sõdureid targemks, vastupidavamaks, tugevamaks ja kiiremaks, lühidalt superinimesteks.

Mälutäiustajate ohud

“Võib-olla pole hea, kui lasta pidevalt oma mälu täiustada iga päev kuni elu lõpuni. Võib-olla kaasnevad sellega psühholoogilised kõrvalmõjud nagu pinge peas, kui on liiga palju asju, mida sa ei suuda unustada”

Üle leti

Paljud aju täiustavad rohud olid algselt mõeldud meditsiiniliste haiguste raviks, aga on tõendeid, et need on ohutud ka laiemaks kasutamiseks.

Meedia

Me ei tea, mis efekt on meedial, mis ujutab täiskavanu aju informatsiooniga üle. On arvatud, et meedia mõju võib olla veel ohtlikum kui ravimite mõju.