Discover PlayDecide. Download games, prepare, play. GET STARTED

Piiriülene tervishoid

Choose your language

PlayDecide games may be available in multiple languages

Play the game

Download, prepare, discuss & collect results.

SIGN INRegister

Üks patsientide suurimaid soove on leida võimalikult kiireim, tõhusaim ja ohutuim ravi. Selle leidmiseks tuleb paljudel Euroopa kodanikel arstiabi otsida muudest liikmesriikidest, kuna seal on parem tervishoiusüsteem või kuna nad elavad piiriäärsetel aladel, kus lähim sobiv meditsiiniasutus asub muus riigis, või isegi seetõttu, et nende kodumaal ei pakuta ravi, mida nad vajavad, kogemuste puudumise tõttu (haruldasi haigusi põdevate patsientide tavaline probleem) või eetilistel põhjustel. Patsientide liikuvus tõstatab palju küsimusi, nt…

- Kes peaks piiriülese ravi eest maksma ja millal?

Author / translator

Üks patsientide suurimaid soove on leida võimalikult kiireim, tõhusaim ja ohutuim ravi. Selle leidmiseks tuleb paljudel Euroopa kodanikel arstiabi otsida muudest liikmesriikidest, kuna seal on parem tervishoiusüsteem või kuna nad elavad piiriäärsetel aladel, kus lähim sobiv meditsiiniasutus asub muus riigis, või isegi seetõttu, et nende kodumaal ei pakuta ravi, mida nad vajavad, kogemuste puudumise tõttu (haruldasi haigusi põdevate patsientide tavaline probleem) või eetilistel põhjustel. Patsientide liikuvus tõstatab palju küsimusi, nt…

- Kes peaks piiriülese ravi eest maksma ja millal?
- Kuidas saab patsient teavet parima saadaoleva ravi kohta?
- Kas patsiendid peaksid enne ravi saamist välisriigist saama ka enda kodumaa tervishoiusüsteemi vastava kinnituse?
- Kuidas toimida, kui patsient vajab mõne elundi siirdamist? Kes on ootejärjekorras eespool?
- Mis saab patsiendi ja omaste reisikuludest, järelravist ja vajalikest ravimitest?

Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku vastu võtta direktiiv piiriülese tervishoiu kohta, et mõningaid neist probleemidest lahendada. Direktiiv on suunatud nii piiriülese ravi toetamisele, eriti haruldaste haiguste ja ravimeetodite osas, mille puhul muud valikut pole, kui ka spetsialiseeritud keskuste võrgu vahel telemeditsiini tugevdamisele ja e-tervise harmoneeritud vahenditele. Raske on luua seadusi, mis puudutaksid kõiki patsiente kõikides meditsiinilistes olukordades ja kõikides liikmesriikides. Ikka jääb õhku küsimus – kuidas õnnestub Euroopal tagada võrdne juurdepääs ravile ja selle võrdne kvaliteet kõikide kodanike jaoks?

Created 22 January 2010
Last edited 20 June 2018
Topics Ethics, Health, Politics
Original English

Policy positions

Policy position 1

Piiriülene tervishoid on kättesaadav kõikide patsientide jaoks ilma loavajaduseta. Riik kompenseerib ravikulud, reisimise ning saatva isiku otsesed kulud etteulatuvalt. E-tervisesse ei investeerita.

Policy position 2

Piiriülene tervishoid on kättesaadav kõikidele patsientidele, kuid vajalik on riigi luba. Riik kompenseerib vaid patsiendi ravi- ja reisikulud. E-tervisesse ei investeerita.

Policy position 3

Piiriülene tervishoid on patsientidele võimalik vaid juhul, kui nende asukohariigis pole vajalik ravi kättesaadav. Kompenseeritakse vaid otsesed ravikulud. Eelnev luba pole vajalik. Riik investeerib mõningal määral e-tervise algatustesse.

Policy position 4

Piiriülene tervishoid on minimeeritud. See on riigi poolt lubatud vaid erijuhtudel ning kompenseeritake vaid otsesed ravikulud pärast ravi. Kui asukohariigis ravimeetod tunnustatud pole (eetilistel põhjustel), siis välisriigis tehtud ravikulusid ei kompenseerita. Riigi jaoks on e-tervis prioriteet, et minimeerida piiriülese tervishoiu vajadust.

Story cards

Thumbnail

Mu nimi on Joao ning ma olen portugallane. Mõni aasta tagasi läksin arsti juurde tervisekontrolli, kus sain teada, et mul on vaja kiiresti minna eriuuringule, mida saab teha vaid Rootsis. Ma pidin kiiresti reisima ja ma ei jäänud ootama riigi luba. Koos uuringutulemustega sain tervisekeskuselt arve. Ma taotlesin oma riigi tervishoiusüsteemilt kompensatsiooni, kuid sellest keelduti, kuna mu uuringut ei olnud klassifitseeritud ning mul puudus eelnev luba. Ma pidin katma reisikulud, et saada ravi, samuti pidin oma taskust maksma uuringu eest.

Joao Gomes
Thumbnail

Mu nimi on Maria, elan Kreekas ning olen 78 aastat vana. 2004. aastal tekkis mul insuldi tagajärjel halvatus. Kahe aasta jooksul pidin külastama palju kordi haiglaid, mis oli mulle ja lastele väga problemaatiline, kuna me elame väikeses külas. Alates 2006. aastast pakkus ekspertide meeskond mulle kodust teenindust virtuaalsete visiitide kaudu. See on mu elukvaliteeti märkimisväärselt parandanud, haiglasse pean visiite tegema poole vähem ja majanduslikult on see väga palju toeks. See süsteem toimib paraku vaid minu piirkonnas ja see on alles katsefaasis. Kui kaua peavad teised inimesed ootama, et sellist ravi saada?

Maria Papanikolaou
Thumbnail

Mnu nimi on Ovidio, olen rumeenlane ning 20 aastat vana. Hiljuti diagnoositi mul vähk ja arst ütles, et vajan luuüdi siirdamist. Siin oli sobivat doonorit väga raske leida, kuid mu arst leidis Prantsusmaalt siiriku, mis maksis 5000 eurot. Siinne tervishoiusüsteem nõustus mulle selle kompenseerima, kuid vastavalt seadusele pean esmalt siiriku eest ise maksma. Isegi kui leian selle raha, katab riigipoolne kompensatsioon vaid summa, mis hõlmab ravikulu, kui oleksin ravi saanud siin. See pole sobiv kompensatsioon, kuna Rumeenias on see protseduur palju odavam kui Prantsusmaal.

Ovidio
Thumbnail

Mu nimi on Elain, olen inglane ning 46-aastane. Olen saanud mitu edutut IVF-protseduuri ja olen selle kõige eest maksnud juba 30 000 naela. Nüüd esitan avalduse ravi saamiseks Bulgaarias, Rumeenias ja Hispaanias, kus IVF-ravi puhul seadus vanusepiiri ei sea. Inglismaal oleks mul lapsesaamine võimatu, kuna naistele ei tohi alates 40. eluaastast IVF-ravi teha. Paljud mu sugulased on pahased, et siiski soovin last. Paljudel neist on lapsed ja nad ei mõista mu tundeid. Ma olen väga terve, samuti mu mees, meil on õigus saada last ning peagi me proovime last saada.

Elain McGlade
Thumbnail

Meie pojal Ulrichil diagnoositi NBIA, mis on väga haruldane pärilik neuroloogiline liikumishäire. Saksamaal on NBIA-ga patsientidele üks võrgustik, kuid üle-euroopalist NBIA patsientide võrgustikku ei ole. Mõnikord võtavad meiega ühendust patsiendid väljaspool Saksamaalt, kes meeleheitlikult otsivad teavet haiguse, ravi või arstide kohta, kuid me ei saa neid palju aidata. Ma soovin, et meil oleks parem võimalus suhelda inimestega muudes riikides ning et saaksime teha ka koostööd ja aidata üksteist, vahetades kasulikke kontaktandmeid ja meditsiinilist teavet.

Achim Heckl
Thumbnail

Mu nimi on Sheena ja ma olen taanlane. Mul tekkis aasta tagasi vajadus maksasiirdamise järele. Olen proovinud aega kinni panna operatsiooni jaoks, kuid pean operatsioonini veel mõned kuud ootama. Minu kodu lähedal olev haigla võtab vastu palju patsiente naaberlinnast, mis asub piiri taga. Need inimesed on minuga samas ootejärjekorras ning see teeb ooteaja isegi raskemaks. Ma arvan, et see pole õiglane, ma maksan siin riigis makse ja ma soovin ravi saada enne välismaalasi. Kui kaua ma pean ootama, et ravi saada?

Sheena Laursen
Thumbnail

Mu nimi on Sara, ma elan Itaalias, mul on 4-aastane tütar, kellel on haruldane immuunpuudulikkuse häire. Arst ütles meile hiljuti, et Saksamaal on saada uus ravimeetod. Tervishoiusüsteem kompenseerib ravi, kuid välismaale minek tähendab reisimist ja eemalolekut mitme kuu jooksul. Samuti tuleb meil tasuda lisakulude eest nagu dokumentide tõlge, selgitused jne. Me vajame mitut operatsiooni ja ravimeid. Me ei saa seda raha tagasi küsida. See viib meid väga raskesse majanduslikku olukorda, kuid kuidas saab keegi oma lapse elu üle otsustada?

Sara Antonioni
Thumbnail

Mu nimi on Carlos, ma töötan riigiametnikuna Valencias. Me oleme mõistnud, et piiriülesel tervishoiul on meie piirkonnale väga suur mõju. Hetkel on meil enam kui 500 000 britti – enamik neist vanuses üle 50 – ja muud Euroopa kodanikku, kes hetkel Valencia piirkonnas elavad ning kes tekitavad meie riigi tervishoiuteenindusele suure koormuse. Miljoni uue elaniku eest hoolitsemine maksab meile igal aastal lisaks 1 miljard eurot. See koorem meie õlgadel on raske ning me ei tule praeguse olukorraga toime. Ma mõistan, et meie kogukond saab neist inimestest ka kasu, kuid sellegipoolest on koormus tervishoiusüsteemile liiga suur.

Carlos Soares

INFO CARDSISSUE CARDS

Telemeditsiini olulisus

Telemeditsiini abil saadakse tervishoiuteenuseid välisriigist nii, et ei patsient ega arst enda asukohariigist ei lahku (nt kaasasündinud füüsiliste väärarengute diagnoos on võimalik fotode ja sümptomite jagamise teel erinevates riikides asuvate arstide vahel)

Kes vastutab piiriülese tervishoiu kasutamise korral tekkinud vigade eest?

Kuigi tervishoid on loodud patsiendi hüvanguks, põhjustavad tehtud vead patsiendile vahel kahju. Kes vastutab piiriülese tervishoiu korral? Kes maksab patsiendile kompensatsiooni? Kumma poole vastutuse eeskirjad kehtivad?

Eetilised probleemid erinevates riikides

Kui naine saab viljatuse ravi vaid väljaspool enda asukohamaad (erinevate vanusepiirangute tõttu), siis kes otsustab, kas ravi talle kompenseeritakse? Kumma poole eetikanormid kehtivad?

Läbipaistva õigusraamistiku puudumine

Patsientidel on tekkinud probleeme piiriülese tervishoiu kasutamisel, kuna erinevates riikides on eeskirjad erinevad. Näiteks on tüvirakke kasutava ravi seaduslikkus Euroopa riikides erinev.

Vajalik on eelnev luba

Piiriülese ravi korral on eelnev loasaamine sageli keerukas, pikaajaline ja meelevaldne, eriti haruldaste haiguste korral, mida enamik meedikuid ja võimuorganeid ei tunne ning mis on tervishoiusüsteemis seetõttu marginaalsel kohal.

Reisimisega seonduvad kulud

Haruldast haigust põdevad patsiendid pole enamasti piisavalt iseseisvad, et ilma saatjata reisida. Tervishoiukuludele lisanduvad kahe isiku reisikulud ning sissetuleku kadu reisi ajal.

Erieeskirjad haruldaste haiguste puhuks

Sõltumata piiriülest tervishoidu käsitlevatest eeskirjadest tuleb haruldast haigust põdevatele patsientidele kompenseerida ravi välisriigis, isegi kui seda nende riigis ilma eelneva loata ette ei nähta.

Ekspertkeskuste roll

Haruldast haigust põdevad patsiendid on tavaliste haiguste jaoks kujundatud tavapärases tervishoiusüsteemis sageli marginaalsel kohal. Sageli esinevaid haigusi käsitleva süsteemi saab restruktureerida ekspertkeskuste abil.

Haruldased haigused ja eelnev luba

Kuidas saab haruldast haigust põdeva patsiendi kulusid kompenseerida määrani, mis võrdub kodumaal toimiva süsteemi määraga, kui see ei sisalda või ei võta arvesse sellist haigust või ravi?

Teabeallikas

Kelle kohustuseks on jagada teavet kodanikele, kes kaaluvad tervishoiuteenuste kasutamist muus riigis? Kas EL-i? Kas liikmesriigi? Või meedikute?

Samaväärsed teenused

Kas see pole diskrimineerimine, kui muust EL-i riigist pärit patsiente ei ravita samaväärselt omamaiste patsientidega?

Kas ootejärjekordadel on prioriteedid?

Olemasolevas süsteemis integreeritakse muudest liikmesriikidest pärit patsiendid ravi ootejärjekordadesse samal moel. Kas on õiglane, et omamaised patsiendid peavad järjekorras ootama koos välisriigist pärit patsientidega?

Patsiendid eelistavad lähedal asuvaid ravivõimalusi

Patsiendid peavad reisimist ravi eesmärgil sageli ebameeldivaks (Soomes tehtud uuring näitas, et 90% eakatest kodanikest keelduvad suunamistest Soome piires, isegi kui see tähendaks lühemat ootejärjekorda).

Liikmesriigi kohustused

Praegu ei ole tervishoiuteenuste pakkujad kohustatud välisriigist pärit patsiente vastu võtma, kui see ohustaks nende ravivõimekust (ravimite puudus jne) või meditsiinilist kompetentsi.

Vajalik on ettemakse patsiendilt

Olemasolev Euroopa direktiiv määratleb raamistiku jõukamate ja paremini informeeritud Euroopa kodanike jaoks, kuna kõik on üles ehitatud ettemaksetele ja hilisemale kompenseerimisele

Haiguslugude liikuvus peaks edestama patsientide liikuvust

Patsientide liikuvus kogu Euroopas tähendab, et liikuvad peavad olema ka nende haiguslood ning ravi ja järelravi peab olema jälgitav…

Avatud turg tervishoiusüsteemis – vastuväited

Mõned hästi arenenud ja kalli tervishoiusüsteemiga liikmesriigid on vastu täiesti avatud turuga tervishoiusüsteemile, kuna nad kardavad, et see võib põhjustada standardite madaldumise.

Õigus kvaliteetsele arstiabile

Meil pole õigus pelgalt arstiabile, vaid õigus kvaliteetsele arstiabile. Kuidas saab sisse seada standardeid ning neid regulaarselt hinnata ja jälgida? Kes peaks seda tegema?

Piiriülene tervishoid on vajalik haruldaste haiguste korral

Kuna haruldasi haigusi on üle 6000, on igal EL riigil võimatu pakkuda abi iga haiguse korral. Haruldast haigust põdevad patsiendid võivad rohkem kui muud EL-i kodanikud vajada tasuta juurdepääsu meditsiinieksperdile koos kulude kompenseerimisega.

Haruldaste haiguste ravimite hankimine välisriigist

Vaatamata haruldaste haiguste ravimite tsentraliseeritud tunnustamisele on nende kättesaadavus ja kompenseeritus EL-i piires erinev. Kui inimesed otsivad välisriigist ravi, mille kulusid nende asukohariik ei kompenseeri, kuidas saab siis tagada sellise ravi kulude kompenseerimise?

Arutelu eelneva loa teemal

Tervishoiu eelarve planeerimisel võib kasutada eelnevat lubamist ja ootejärjekordi, et tõhusalt juhtida ja hallata patsientide voolu.

Erinevused Euroopa riikide tervishoiusüsteemide vahel

Üks võimalus piiriülese tervishoiu kulutuste piiramiseks on kompenseerida vaid ambulatoorset ravi. Erinevad tervishoiusüsteemid kogu EL-is määratlevad haigla- ja ambulatoorse ravi erinevalt, mis muudab standardse kompenseerimiskorra keerukaks.

Loa ootamine

Piiriülese tervishoiu loasaamisprotsess tervishoiusüsteemis on enamasti pikk. Patsiendi jaoks tähendab see suuremat psühholoogilist koormust, samuti negatiivseid meditsiinilisi tagajärgi, isegi surma.

Õigus ravile välisriigis – eetilised küsimused

Kas ravi, mis on asukohariigi patsientidele eetilistel põhjustel piiratud (nt geenitestimised), peaks samaväärselt piiratud olema ka muude liikmesriikide kodanikele?

Kas vajame direktiivi piiriülese tervishoiu kohta?

Praegu on juba olemas mitmeid kahepoolseid piiriülese tervishoiualase koostöö vorme. Kui direktiivi abil rakendada piiriülese tervishoiu puhul üks-sobib-kõigile-struktuuri, võib see piirata piiriülest tegevust, mis hetkel on patsientidele väga kasulik...

Kas e-tervis on Euroopas laialt levinud?

E-tervist kui olulist tervishoiupoliitika, -strateegia ja -teenuste osa ei ole kogu tervishoiusektoris veel laialt tunnustatud.

Õigus tervishoiule

Õigus tervishoiule on kinnitatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Vastavalt Euroopa Kohtule on tervishoiuteenused vabalt kasutatavad sõltumata riiklikust organisatsioonist ja finantssüsteemist.

Euroopa ravikindlustuskaart

See tagab muus liikmesriigis viibivale isikule samad hüved, mis vastava riigi elanikule. Enne reisimist eksisteerinud haiguste või vigastuste, sh ka eraõiguslike raviasutuste ravikulusid ei kaeta.

Mis on tervishoiuteenuste piiriülene pakkumine?

See on tervishoiuteenuste ülekandmine ühest liikmesriigist teise. Sellisteks teenusteks võivad olla otsesed teenused, nt kohtumisega konsultatsioonid, või kaugteenused, nt telemeditsiin.

Mis on patsientide liikuvus?

Patsient, kes liigub tervishoiuteenuste saamise (diagnoos, ravi jmt) eesmärgil muus liikmesriigis asuva tervishoiuteenuste pakkuja juurde.

Kes on Euroopa ombudsman?

Ta võtab vastu kõikide EL-i kodanike või juriidiliste isikute kaebused, mis käsitlevad Euroopa Liidu asutuste või organite tegevuse haldusomavoli. Kui kodanikel on tervishoidu puudutavaid kaebusi (nt juurdepääsu kohta piiriülesele ravile), võivad nad ombudsmaniga ühendust võtta.

Siseturu järgimine

Isegi kui liikmesriigid on peamised tervishoiuteenuste eest vastutajad, peavad nad järgima Euroopa Ühenduse õigust, eriti siseturul, kus tuleb tagada teatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba ringlus Euroopa Liidu piires.

Reisimine välisriiki ravi saamiseks

Mais 2007 teatas Eurobarometer, et 54% Euroopa kodanikest on nõus reisima muusse EL-i riiki ravi saamise eesmärgil.

Piiriäärsed alad

Lähim haigla asub piiriäärsete alade elanike jaoks tavaliselt naaberriigis. 1/3 EL-i rahvastikust elab piiriäärsetel aladel

Mis kompenseeritakse piiriülese tervishoiu puhul?

Tavaliselt on ravikulude kompenseerimise määr patsiendi kodumaal madalam kui välisriigis. Selle vahe peab katma patsient.

Teabepuudus

Uuring Eurobarometer näitas, et 30% EÜ kodanikest ei ole teadlikud võimalusest saada tervishoiuteenuseid väljaspool oma asukohariiki.

Miks otsivad eurooplased ravi välisriigist? (Eurobarometer)

91% vastas, et põhjuseks on ravi puudumine kodumaal, 78% vastas, et välisriigis on ravi parema kvaliteediga. 69% on nõus reisima, et saada ravi tunnustatud spetsialisti juures ning 64% selleks, et vähendada ravi ootejärjekorda, 48% reisib odavama ravi saamiseks.

Ravi tunnustatus

Praeguste EL-i seaduste kohaselt ei kompenseerita patsiendile ravikulusid välismaal, kui liikmesriik sama ravi oma kodanikele ei paku.

Haruldaste haigustega patsiendid ja piiriülene tervishoid

Vastavalt Euroopa Haruldaste Haiguste Organisatsiooni 6000 patsienti hõlmavale uurimusele otsis 1,8% neist piiriülest ravi. Kui see esindab umbes 30 miljonit haruldast haigust põdevat patsienti Euroopas, näitab see märkimisväärset vajadust piiriülese ravi järele.

Piiriülene tervishoid: EL direktiivi eelnõu

- Patsientidele tuleb kompenseerida tervishoiukulutused, mis on tagatud ka nende kodumaal
- Ettemaks
- Kompenseeritakse summa, mis oleks neile kompenseeritud sama ravi eest asukohariigis
- lisakulude eest tasub patsient ise
- rahaline kasu puudub

Kuidas käituvad haruldastele haigustele spetsialiseeritud keskused?

Nad parandavad juurdepääsu kvaliteetsele ravile, tuues kokku ühe haruldase haiguse või haiguserühma hooldusele ja ravile spetsialiseerunud asjatundjad. Kuna igas riigis ei saa olla ega ka ole igale haruldasele haigusele spetsialiseerunud asjatundjat, tuleb patsientidel reisida muus riigis asuvasse ravikeskusse.

Elundisiirikute kättesaadavus Euroopas

Praegu ootab EL-is doonorelundit 56 000 patsienti. Iga päev sureb 12 elundisiirdamist ootavat patsienti. Organidoonorlus on erinev, alates 34,6 doonorist miljoni elaniku kohta Hispaanias kuni 6-ni Kreekas ja 0,5-ni Rumeenias.

Piiriülese tervishoiu kulud EL-is

Piiriülene liikuvus moodustab 1% (10 miljardit eurot) üldistest EL-27 kulutustest rahvatervisele (1000 miljardit eurot).

Ravimid Euroopas

Euroopas ei ole ravimitega varustamisel ning ravimite kompenseerimisel ühtset süsteemi. Kättesaadavus on Euroopa piires erinev ning mõnedes riikides esineb puudujääke. Eriti puudutab see haruldaste haiguste ravimeid.

Puuduvad Euroopa kvaliteedistandardid

Tervishoiu mitmesuguste aspektide kohta puuduvad Euroopa miinimumstandardid ja riigid tagavad tervishoiusüsteemi kvaliteeti väga erinevalt. Tervishoiuteenuse osutamine kuulub riigi pädevusse.

Keelebarjäärid

Välisriigis saadava raviga seotud tõlkimise maksumus ja retseptide tunnustamine pole EL-i olemasolevates õigusaktides korralikult määratletud

Tervishoiuteenuste hindade erinevused

Nagu kvaliteetki, on tervishoiuteenuste hind liikmesriigiti väga erinev.

Meditsiinilise ja sotsiaalhoolduse määratluste erinevused

Liikmesriikidel on erinevad määratlused meditsiinilise ravi, psühholoogilise hoolduse, õenduse, sotsiaalhoolduse ja isegi „vajaliku ravi” kohta.

Mis on e-tervis?

Kõik elektroonilist töötlust ja suhtlust toetavad tervishoiuteenused, sh ka teabevõrgud, elektroonilised haiguslood, telemeditsiiniteenused, portaalid ja muudel teavet edastavatel tehnoloogiatel põhinevad tööriistad, mis on abiks haiguste ennetamisel, diagnoosimisel, ravis ja jälgimisel.

Viljakusravi võimaluste otsimine välisriigist

Igal aastal tehakse 20 000 kuni 25 000 piiriülest viljakusravi protseduuri. Hetkel otsivad tuhanded naised rasestumisel abi välismaalt

Euroopa ekspertkeskuste võrgustik (European Networks of Centres of Expertise, ERN)

Need on füüsilised või virtuaalsed teadmiste ja ekspertiisivõrgustikud Euroopa riiklikes ekspertkeskustes. Nende eesmärgiks on haruldase haiguse või haigusterühma ravi kvaliteedi ja halduse parandamine.

Register to download vote results of this PlayDecide game.Register